søndag 21. april 2013

Norra - ausalt ja avameelselt. 1. Minu Norra


 

Minu Norra

 

Minu Norra on reaalselt olemas, aga ta on mõnusalt väike. Täpselt 150 m² kahel korrusel. Põrandapinda on küll rohkem, aga kuna ülemine korrus on viltuse katuse all, siis läheb sääl arvesse vaid 50 m². Lisaks veel garaazh ja üks parkimisplats maja juures ning tükike aeda. Minu Norra asub ühes väikeses külas Oslo külje all ning kuna meie külas elab veidi üle 3000 inimese, siis võiks seda lausa asulaks kutsuda. Meie külas on kaks kirikut, üks toidupood,  kolm restorani, kaks kohvikut, üks kool, seitse muuseumi, arstipunkt, väikeloomade kliinik, üks spordihoone selle juurde kuuluva tehismurust jalgpalliväljaku ning hulga tenniseväljakutega. Lisaks veel kaks sadamat ja hulgaliselt muid paadisildu. Kaks plaazhi, millest ühel on koguni kolm erinevat osa, üks neist naturistidele. Hulgaliselt suursaadikute residentse. Meil on ka oma Kuningas. Kohe päris Kuningas – see, kes kohakaasluse järgi on ka Norra Kuningas. Osa aastast elab ta meie küla servas oma talus, põhiliselt suvel. Talvel aga kolib Kuningas oma suurde kivimajja Oslos, kus tal kindlasti pole nii vahva elada kui meie külas keset loodust.

Poliitikud, bürokraadid, Posten Norge (Norra Post) ning suur osa Norra rahvast peavad meie küla üheks Oslo osaks, aga meie, kes me siin külas elame, näeme lähemalt loomulikult paremini. Kui mujal on Oslo laialivalguv ning raskesti piiritletav, mistõttu kõigis teistes suundades Oslo’st välja sõites pole võimalik visuaalselt eristada, kus lõpeb Oslo ning kus algavad naaberkommuunid (kui just mitte pingsalt väikseid silte tee kõrval jälgida), siis Bygdøy (see ongi meie küla nimi) poole sõites on kohe selge, kus lõpeb linn, kus algavad ja lõpevad põllud ja karjamaa ning kus algab meie küla.

Meie küla asub poolsaarel, kus lisaks majadele, põldudele ja rannale on veel päris suur hulk metsa, mistõttu meie küla ja selle ümbrus on populaarne mitte ainult välisturistide hulgas, kes käivad siin põhiliselt muuseume külastamas, vaid ka Norra turistide hulgas, kelleks on põhiliselt Oslo elanikud, kes käivad siin ujumas, jalutamas ja jooksmas.  Suvihooajal on turistide surve meie ainukesele ühendusteele maismaaga nii suur, et siit välja sõites tuleb tihtipääle kuni tund aega autode järjekorras passida. Sama lugu ka jõululaatade ajal detsembris. Suvisel hooajal saab siia ka liinipaadiga, mis väljub Oslo raekoja eest.

Lisaks „minu Norrale”, mille suhtes on minu ja mu naise omandusõigused  kõikvõimalike pitsatite ja allkirjadega kinnitet, võisin kuni 2009. aasta Jõuludeni tinglikult kutsuda omaks ka ühte 30 m² suurust kontorit Oslo kesklinnas Bygdøy Allé alguses asuva maja teisel korrusel, kus esimesel korrusel otse minu kontori all asus Michelini restoranide kataloogis senini ainuke kahe tärniga tähistet restoran Norras - Bagatelle. Kui te arvate, et ma sääl iga päev lõunat söömas käisin, siis eksite sügavalt. Restoran avati alles kell neli pääle lõunat, seega polnd lõunatamine sääl ka parima tahtmise juures lihtsurelikele võimalik.  Eriarvamuste tõttu restorani omaniku Christen Sveaas’i  ja restorani shefi Eivind Hellstrøm’i vahel lahkusid Hellstrøm ja kõik tema kaastöötajad 2009. aasta lõpus ja nii saigi ajalooks sellenimeline restoran Norras, mistõttu nüüd ei saa isegi gourmetjumala maapäälsed asemikud sääl enam ei lõunatada ega ka õhtustada.

2010. aasta 1. jaanuaril visati kõik üürnikud, kes üürisid kontorit Bygdøy Allé 3 aadressil asuva maja teisel või mõnel veel kõrgemal korrusel, majast välja tuule ja külma kätte. Majaomanik alustas maja totaalrenoveerimist sooviga taastada maja kui korterelamu. Selliseid asju võib ikka juhtuda ning see on loomulikult iga majaomaniku enda otsustada, mida ta majaga teeb, aga siiski oli asjal mõru maitse juures. Nimelt ei suvatsend majaomanik teavitada ei mind ega ka Helse Førde’t sellest, et meie üürilepingut ei pikendata ning kui ma poleks asjast ühelt kaasüüriliselt 2009. aasta septembris juhtumisi koridoris kuulnd, siis polekski meil olnd aega uute lokaalide otsimiseks enne  kui häda juba käes. Nüüd lahenes asi siiski sellega, et oktoobriks olime leind uued lokaalid ning vastava üürilepingu ka allkirjastand, mis andis Helse Førde käsutusse umbes 45 m² suuruse kontori aadressil Bygdøy Allé 64. Hääks uudiseks on see, et uude kontorisse on mul kodunt umbes kolmandiku võrra lühem tee minna.

Juriidiliselt kuulub minu kontor Helse Førde’le, mille puhul on tegemist Sogn og Fjordane maakonnas (ehk teiste sõnadega Norra kõige ilusama loodusega maakonnas) asuvate haiglate katusfirmaga. Kuulumise all tuleb mõista seda, et minu tööandja üürib seda kontorit minu tarbeks.

Sellega on üles loetlet kõik kohad, mida võiksin kutsuda „minu Norraks”. 

Selle raamatu ristiemaks on Epp Petrone, kes arvas, et ma võiksin kirjutada raamatu päälkirjaga „Minu Norra“. Kuna aga „minu Norra“ on vaid paarisaja ruutmeetri suurune, siis kirjutasin lihtsalt ühe raamatu Norrast ja norralastest ning siinsest elust ja kommetest minu silmade läbi  seespoolt vaadatuna. Kui pääle raamatu valmimist selgus, et minu jutt ei sobind kokku Epp Petrone kirjastuse poolt välja antava sarja „Minu ...“ kontseptsiooniga ning kuna  ma olen liiga vana ja liialt välja kujunend veendumuste ja tõekspidamistega selleks, et sobitada end publitsistlikku Prokrustese sängi, siis kirjastasin ma oma raamatu Norrast ise ning tulemust võite juba teie hinnata.

Esimese päätükiga loen lõppenuks ka  teema „minu Norra” ning teistes päätükkides jutustan lihtsalt oma kogemustest ja arusaamistest Norra Kuningriigist ja siinsest elust.

Ütlen kohe välja, et sellest raamatust ei maksa otsida neid andmeid, mis on teatmeteostes ilmund. Kes tunneb huvi faktide vastu, sellel soovitan lugeda teatmeteoseid või siis selliseid raamatuid Norrast, mis on kirjutet baseeruvalt teatmeteosteis ilmund andmeile. Käesolev raamat on äärmiselt subjektiivne ning väljendab vaid minu arvamisi ja arusaamisi Norrast, siinsest elust, ajaloost ja inimestest. Kuna raamat on subjektiivne, siis on ta kindlasti kellegi arvates kohati väga ebaõiglane ja tendentslik, mille pärast ma neilt inimestelt, keda minu arvamus kuidagi riivama peaks, kohe ette juba andestust palun. Samas aga luban, et olen oma arvamuse väljendamisel aus ja avameelne. Kuna raamat on mõeld eesti lugejale, siis käsitlen siin teemasid, mis võiksid just eesti lugejale huvi pakkuda. Enne detailidesse minekut ütlen kohe ära, et Norra on üks ütlemata ilus maa ning siin elavad (nii nagu mujalgi maailmas) valdavalt hääd ja tublid inimesed.

Eestis sündind EV sünnijärgse kodanikuna toon Norra elu kirjeldamisel välja ka sarnasused või erinevused võrreldes eluga  Eestis. Ka nende võrdluste tegemisel olen subjektiivne ja kindlasti ka ebaõiglane, aga selline see elu on – karm, aga õnneks ebaõiglane.

Lisaks toon võrdlusi ka Rootsiga, kus olen vähemate pausidega seitse aastat eland, samuti ka mõnede teiste riikidega.

Soovin austet lugejale kannatlikku lugemist ning tänan teda vaeva eest!


 © Jaanus Kaljusto, 2010
Autoriõigused kuuluvad Jaanus Kaljusto'le. Raamatu tsiteerimisel palun viidata algallikale.

Ingen kommentarer:

Legg inn en kommentar