Minu Norra
Minu Norra on
reaalselt olemas, aga ta on mõnusalt väike. Täpselt 150 m² kahel korrusel.
Põrandapinda on küll rohkem, aga kuna ülemine korrus on viltuse katuse all,
siis läheb sääl arvesse vaid 50
m² . Lisaks veel garaazh ja üks parkimisplats maja juures
ning tükike aeda. Minu Norra asub ühes väikeses külas Oslo külje all ning kuna
meie külas elab veidi üle 3000 inimese, siis võiks seda lausa asulaks kutsuda.
Meie külas on kaks kirikut, üks toidupood,
kolm restorani, kaks kohvikut, üks kool, seitse muuseumi, arstipunkt,
väikeloomade kliinik, üks spordihoone selle juurde kuuluva tehismurust
jalgpalliväljaku ning hulga tenniseväljakutega. Lisaks veel kaks sadamat ja hulgaliselt
muid paadisildu. Kaks plaazhi, millest ühel on koguni kolm erinevat osa, üks
neist naturistidele. Hulgaliselt suursaadikute residentse. Meil on ka oma
Kuningas. Kohe päris Kuningas – see, kes kohakaasluse järgi on ka Norra
Kuningas. Osa aastast elab ta meie küla servas oma talus, põhiliselt suvel.
Talvel aga kolib Kuningas oma suurde kivimajja Oslos, kus tal kindlasti pole
nii vahva elada kui meie külas keset loodust.
Poliitikud,
bürokraadid, Posten Norge (Norra Post) ning suur osa Norra rahvast peavad meie
küla üheks Oslo osaks, aga meie, kes me siin külas elame, näeme lähemalt
loomulikult paremini. Kui mujal on Oslo laialivalguv ning raskesti piiritletav,
mistõttu kõigis teistes suundades Oslo’st välja sõites pole võimalik
visuaalselt eristada, kus lõpeb Oslo ning kus algavad naaberkommuunid (kui just
mitte pingsalt väikseid silte tee kõrval jälgida), siis Bygdøy (see ongi meie
küla nimi) poole sõites on kohe selge, kus lõpeb linn, kus algavad ja lõpevad
põllud ja karjamaa ning kus algab meie küla.
Meie küla asub
poolsaarel, kus lisaks majadele, põldudele ja rannale on veel päris suur hulk
metsa, mistõttu meie küla ja selle ümbrus on populaarne mitte ainult
välisturistide hulgas, kes käivad siin põhiliselt muuseume külastamas, vaid ka
Norra turistide hulgas, kelleks on põhiliselt Oslo elanikud, kes käivad siin
ujumas, jalutamas ja jooksmas.
Suvihooajal on turistide surve meie ainukesele ühendusteele maismaaga
nii suur, et siit välja sõites tuleb tihtipääle kuni tund aega autode
järjekorras passida. Sama lugu ka jõululaatade ajal detsembris. Suvisel hooajal
saab siia ka liinipaadiga, mis väljub Oslo raekoja eest.
Lisaks „minu
Norrale”, mille suhtes on minu ja mu naise omandusõigused kõikvõimalike pitsatite ja allkirjadega
kinnitet, võisin kuni 2009. aasta Jõuludeni tinglikult kutsuda omaks ka ühte 30 m² suurust kontorit Oslo
kesklinnas Bygdøy Allé alguses asuva maja teisel korrusel, kus esimesel
korrusel otse minu kontori all asus Michelini restoranide kataloogis senini ainuke
kahe tärniga tähistet restoran Norras - Bagatelle. Kui te arvate, et ma sääl
iga päev lõunat söömas käisin, siis eksite sügavalt. Restoran avati alles kell
neli pääle lõunat, seega polnd lõunatamine sääl ka parima tahtmise juures
lihtsurelikele võimalik. Eriarvamuste
tõttu restorani omaniku Christen Sveaas’i
ja restorani shefi Eivind Hellstrøm’i vahel lahkusid Hellstrøm ja kõik
tema kaastöötajad 2009. aasta lõpus ja nii saigi ajalooks sellenimeline
restoran Norras, mistõttu nüüd ei saa isegi gourmetjumala maapäälsed asemikud
sääl enam ei lõunatada ega ka õhtustada.
2010. aasta 1.
jaanuaril visati kõik üürnikud, kes üürisid kontorit Bygdøy Allé 3 aadressil
asuva maja teisel või mõnel veel kõrgemal korrusel, majast välja tuule ja külma
kätte. Majaomanik alustas maja totaalrenoveerimist sooviga taastada maja kui
korterelamu. Selliseid asju võib ikka juhtuda ning see on loomulikult iga
majaomaniku enda otsustada, mida ta majaga teeb, aga siiski oli asjal mõru
maitse juures. Nimelt ei suvatsend majaomanik teavitada ei mind ega ka Helse
Førde’t sellest, et meie üürilepingut ei pikendata ning kui ma poleks asjast ühelt
kaasüüriliselt 2009. aasta septembris juhtumisi koridoris kuulnd, siis polekski
meil olnd aega uute lokaalide otsimiseks enne
kui häda juba käes. Nüüd lahenes asi siiski sellega, et oktoobriks olime
leind uued lokaalid ning vastava üürilepingu ka allkirjastand, mis andis Helse
Førde käsutusse umbes 45 m²
suuruse kontori aadressil Bygdøy Allé 64. Hääks uudiseks on see, et uude
kontorisse on mul kodunt umbes kolmandiku võrra lühem tee minna.
Juriidiliselt kuulub
minu kontor Helse Førde’le, mille puhul on tegemist Sogn og Fjordane maakonnas
(ehk teiste sõnadega Norra kõige ilusama loodusega maakonnas) asuvate haiglate
katusfirmaga. Kuulumise all tuleb mõista seda, et minu tööandja üürib seda
kontorit minu tarbeks.
Sellega on üles
loetlet kõik kohad, mida võiksin kutsuda „minu Norraks”.
Selle raamatu
ristiemaks on Epp Petrone, kes arvas, et ma võiksin kirjutada raamatu
päälkirjaga „Minu Norra“. Kuna aga „minu Norra“ on vaid paarisaja ruutmeetri
suurune, siis kirjutasin lihtsalt ühe raamatu Norrast ja norralastest ning siinsest
elust ja kommetest minu silmade läbi seespoolt vaadatuna. Kui pääle raamatu
valmimist selgus, et minu jutt ei sobind kokku Epp Petrone kirjastuse poolt
välja antava sarja „Minu ...“ kontseptsiooniga ning kuna ma olen liiga vana ja liialt välja kujunend
veendumuste ja tõekspidamistega selleks, et sobitada end publitsistlikku
Prokrustese sängi, siis kirjastasin ma oma raamatu Norrast ise ning tulemust võite
juba teie hinnata.
Esimese päätükiga loen
lõppenuks ka teema „minu Norra” ning
teistes päätükkides jutustan lihtsalt oma kogemustest ja arusaamistest Norra
Kuningriigist ja siinsest elust.
Ütlen kohe välja, et
sellest raamatust ei maksa otsida neid andmeid, mis on teatmeteostes ilmund.
Kes tunneb huvi faktide vastu, sellel soovitan lugeda teatmeteoseid või siis
selliseid raamatuid Norrast, mis on kirjutet baseeruvalt teatmeteosteis ilmund
andmeile. Käesolev raamat on äärmiselt subjektiivne ning väljendab vaid minu
arvamisi ja arusaamisi Norrast, siinsest elust, ajaloost ja inimestest. Kuna
raamat on subjektiivne, siis on ta kindlasti kellegi arvates kohati väga
ebaõiglane ja tendentslik, mille pärast ma neilt inimestelt, keda minu arvamus
kuidagi riivama peaks, kohe ette juba andestust palun. Samas aga luban, et olen
oma arvamuse väljendamisel aus ja avameelne. Kuna raamat on mõeld eesti
lugejale, siis käsitlen siin teemasid, mis võiksid just eesti lugejale huvi
pakkuda. Enne detailidesse minekut ütlen kohe ära, et Norra on üks ütlemata
ilus maa ning siin elavad (nii nagu mujalgi maailmas) valdavalt hääd ja tublid
inimesed.
Eestis sündind EV
sünnijärgse kodanikuna toon Norra elu kirjeldamisel välja ka sarnasused või
erinevused võrreldes eluga Eestis. Ka
nende võrdluste tegemisel olen subjektiivne ja kindlasti ka ebaõiglane, aga
selline see elu on – karm, aga õnneks ebaõiglane.
Lisaks toon võrdlusi
ka Rootsiga, kus olen vähemate pausidega seitse aastat eland, samuti ka mõnede
teiste riikidega.
Soovin austet
lugejale kannatlikku lugemist ning tänan teda vaeva eest!
© Jaanus Kaljusto, 2010
Autoriõigused kuuluvad Jaanus Kaljusto'le. Raamatu tsiteerimisel palun viidata algallikale.
Ingen kommentarer:
Legg inn en kommentar